Tšehhi Vabariik võtab 2009. aasta jaanuaris üle Euroopa Liidu eesistuja ameti. See on Sloveenia järel teine kord, kui 2004. aasta laienemise käigus ELiga liitunud postkommunistlik riik täidab eesistuja kohuseid. Tšehhide stardipositsioon ei ole finantsturu ebakindla olukorra ja Euroopa majanduse üldise aeglustumise tõttu just lihtne. Eesistumine langeb samale ajale ka 2009. aasta juunis toimuvate Europarlamendi valimiste ning uue Euroopa Komisjoni moodustamisega. Tšehhi valitsus tahab aga jätkata sama edukat liini kui Prantsusmaa oma eesistumise ajal.
 
Tšehhi kui eesistujariigi motoks on hüüdlause „Tõketeta Euroopa”. Tahetakse jätkata tõkete kõrvaldamist siseturul ja kasutada täiel määral ära kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist. Tõkete kaotamine peab käima käsikäes kaitsega ebaseaduslike tegevuste vastu, mis ohustavad kodanike turvalisust. Moto väljendab ka Euroopa avatust kogu maailmale.
 
Tšehhid on tähtsale kohale asetanud majanduse, energia ja välissuhted. Finantsturu keerulist olukorda arvestades on eesistujal ülesanne rakendada edasisi majanduslikke meetmeid. Energiajulgeoleku alal panevad tšehhid rõhku uutele tehnoloogiatele ja tarnijate territoriaalse mitmekesisuse suurendamisele. Eesistujamaana tahab Tšehhi teha Nabucco gaasijuhtmest Euroopa Liidu projekti, et vähendada Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist. Tšehhi Vabariik on selle ELi tähtsa gaasiprojekti suuremaid toetajaid.
 
Tšehhi eesistumise ajal tuleb luua ka esimesed kontaktid USA värske administratsiooniga. USA valitud president Barack Obama astub ametisse 20. jaanuaril ja tšehhid tahavad toetuda headele suhetele USAga, et anda atlandiülesele partnerlusele uut hoogu. Atlandiülese tegevuskava raames tahetakse parandada ka ELi ja NATO suhteid. Tšehhi Vabariik peab väga tähtsaks kahe organisatsiooni lähendamist. Eesistumise ajal vormistatakse lõplikult ka leping ELi ja Venemaa vahel ning üritatakse lõpule jõuda Horvaatiaga peetavate läbirääkimistega.
 
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja käesoleva poolaasta eesistujamaa Tšehhi peaminister Mirek Topolanek ühisel pressikonverentsil. Foto: Scanpix
 

Arvestades Tšehhi Vabariigi ajaloolisi kogemusi, hakkavad selguma uued algatused, mis on suunatud Euroopa naabruspoliitika idamõõtme riikidele. Tšehhid töötavad Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekute kallal idapartnerluse arendamiseks, et parandada sidemeid Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja eriti Ukrainaga. Pakutakse välja plaan, kuidas hõlbustada viisasaamist, edendada majanduskoostööd ja sõlmida ulatuslikumad vabakaubanduslepingud kuue nimetatud riigiga.
 
Tšehhi Vabariik on ebamugavas olukorras, sest Tšehhi parlament ei ole Lissaboni lepingu asjus veel otsust vastu võtnud. Toimingu lükkas edasi Senati otsus esitada riigi põhiseaduskohtule taotlus vaadata üle Lissaboni lepingu ja Tšehhi põhiseaduse kokkusobivus. Novembri lõpus teatavaks tehtud kohtuotsuse kohaselt ei ole leping Senatit huvitanud kuue punkti osas vastuolus Tšehhi põhiseadusliku korraga. Seejärel alustasid Tšehhi parlamendiliikmed tööd komisjonides, kuid lõplik hääletus parlamendi mõlemas kojas peaks toimuma veebruaris. Vastavalt Tšehhi põhiseadusele on presidendil, kellel on välispoliitikas muidu vaid esindusroll, õigus ratifitseerida rahvusvahelisi lepinguid. Loodame, et Euroopa juhtiv euroskeptik Václav Klaus ei hakka vastu otsevalitud esindajate tahtele ega lükka ratifitseerimisprotsessi Euroopa Liidus rohkem edasi.
 
Eesistujamaa prioriteedid on ambitsioonikad. Tšehhi ministrid on veendunud, et on eesistumiseks valmis. Pärast lõputuid arutelusid Tšehhi esindajatega võib nende optimismi jagada ja loota, et kuue kuu pärast on põhjust õnnitleda Tšehhi valitsust tehtud töö eest ja lugeda eesistumisaeg õnnestunuks. Loodetavasti on Tšehhi tegevusest kasu kõigile eurooplastele.




AUTORIST
Zuzana Roithová on Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni aseesimees, ERP-ED fraktsiooni liige, Tšehhi