Euroopa Liidu ühtne turg meenub meile, kui ületame piire isikut tõendavat dokumenti taskust võtmata, kui mõni tuttav suundub teise liikmesriiki õppima või kui ostame õhtusöögiks mozzarella juustu ja Prantsuse veini. Tajutav on see ka siis, kui ettevõtjat takistatakse teatud erinõuete või kohalike ametiühingute kehtestatud tingimuste kaudu teises liikmesriigis kaupu müümast või teenuseid osutamast.

Vaatamata olulistele saavutustele toodete, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise edendamisel, on avatud ja täielikult toimiva ühtse turuni käia veel pikk tee. Ühtne turg on Euroopa Liidu konkurentsivõime alus, lisaks on olulised avatus, konkurents ning sellest tulenev tootlikkus. Olulisteks teguriteks on ka haritud ja oskustega tööjõud, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning raamtingimused üldisemalt. Järelikult on tähtis seista ka nn viienda põhivabaduse ehk ideede takistusteta liikumise eest. Laiemas plaanis mõjutavad ühtset turgu rahvastiku vananemine, globaliseerumine ja kliimamuutused.
 
Nende väljakutsetega tegelemine eeldab koordineeritud lähenemist. 62% eurooplastest leiab, et ühtne turg on olnud Euroopa integratsiooni positiivseim tulemus ning 13% on seisukohal, et Euroopa Liit peaks pöörama rohkem tähelepanu selle edasiarendamisele. Viimastel aastatel on paralleelselt institutsiooniliste küsimustega, tegeldud ka konkreetsete poliitikalahenduste väljatöötamisega.
 
Selleks et kutsuda ellu tõelisi muutusi kodanike elus, võttis Euroopa Komisjon 20. novembril 2007 vastu teatise „21. sajandi Euroopa ühtne turg”, mida omakorda toetavad viis töödokumenti:
• Ülevaade ühtse turu saavutustest
• Ajakohastatud ühtse turu poliitika vahendid
• Kaubaturu- ja sektorijärelevalve uue metoodika rakendamine: esimese sektoruuringu tulemused
• Ühtse turu läbivaatamise välismõõde
• Algatused jaefinantsteenuste valdkonnas
Ühtse turu strateegiat tasakaalustavad ning täiendavad ülevaated sotsiaalsetest muutustest ja suundumustest ning üldhuviteenustest.
 
Erinevalt senisest klassikalisest barjääride eemaldamisest õigusaktide kaudu, seati seekordsel ühtse turu strateegia läbivaatamisel ja uuendamisel eesmärgiks kodanikukesksus, paindlikkus ning kohandumissuutlikkus. Selleks nähakse ette järgmised tegevusvaldkonnad:
• Ühtne turg tarbijatele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (sh juurdepääsu parandamine finantsteenustele ning maksukeskkonna parandamine);
• Globaliseerumisest kasu lõikamine (ühtne turg on oluline rahvusvahelises konkurentsis tegutsemisvõimeliste ettevõtete tekkimiseks, samas võib turgude avamine avaldada negatiivset mõju teatavatele piirkondadele ja töötajatele, eeskätt vähem kvalifitseeritud tööjõule);
• Teadmised ja uuendustegevus (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, teenused, standardid, intellektuaalomandiõiguste kaitse, e-allkiri, e-toll);
• Sotsiaalne, keskkonna- ja ühtekuuluvusdimensioon;
• Tõendi- ja mõjupõhine tegevus (kaubaturu- ja sektorijärelevalve).
Tegevuskava sisaldab ka mitmeid uudseid ja mõjupõhiseid algatusi teavitamise, ligipääsu, parema rakendamise ning tekkinud probleemide lahendamise (nt SOLVITi kaudu) soodustamiseks.
 
Tahe viia algatusi ellu tõhusamalt ning detsentraliseeritumalt on kahtlemata tervitatav, samas ei tohiks see toimuda ühtse turu arenguks oluliste uute või uuendatud õigusaktide vastuvõtmise hinnaga. Kaasaegne, siduv ja ühtemoodi rakendatud regulatsioon loob etteaimatava ja kindla tegevusraamistiku nii ettevõtjaile kui ka tarbijaile. 2007. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul lepiti kokku siseturu õigusaktide ülevõtmise defitsiidi vähendamises ühe protsendini hiljemalt 2009. aastaks. Samas ei ole kiirest ülevõtmisest kasu, kui ühenduse õigusaktides sätestatut täpselt ei rakendata. Ebaühtlane rakendamine pärsib oluliselt piiriülest tegevust ja tehinguid.
 
Ühtse turu eduloo kirjutamises on keskne koht liikmesriikidel, kelle pädevusse kuulub õigusaktide ja nn pehmete meetmete rakendamine. Ülalnimetatud, kodanikele ja ettevõtjatele suunatud tegevuskava elluviimine sõltub seega peamiselt liikmesriikides ja liikmesriikide vahel toimuvast. Poliitika kujundajatelt ja poliitikutelt eeldab see üheaegselt nii kodanike, ettevõtjate, riigi kui ka ühtse turu huvide arvestamist.
 


AUTORIST
Nele Eichhorn on Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ametnik.
Käesolevas tekstis esitatud vaated ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
 
Standard Eurobarometer 67: http://ec.europa.eu/public_opinion/index_en.htm