Maailmavaade > nr24-2014

Turvaline pelgupaik on ainus lahendus Iraagi kristlaste jaoks

Kaldo Oghanna

Iraagi kristlased on süstemaatilist tagakiusamist pidanud taluma eri aegadel alates 2003. aastast. Viimati, Mosuli linna langemisega tänavu 10. juunil, laienesid repressioonid vähemuste piirkondadele Niineve ümbruses ja tõid kaasa sealsete elanike väljarände. See kinnitab, et Iraagi rahvusvähemuste suhtes on käimas etniline puhastus, mis on märk humanitaarkatastroofist, mis on ajanud kohalikud elanikud oma kodudest põgenema. Meie rahvas on enam kui neli kuud olnud oma ajaloolisest kodumaast lahutatud, sest poliitiline islam ei taha meid seal näha. Ning maailm vaatab seda vaikides pealt, sest ta kas on sellega nõus või on võimetu selle vastu midagi ette võtma.

See ainult kannustab islamiriiki (IS) pidama oma julma sõda kultuuri ja mitmekesisuse vastu, laostama vaimset pärandit ning lõhkuma ühiskondlikku korda. Pagulastest kristlaste ja teiste vähemuste igapäevased kannatused üha kasvavad ning hirm ebakindla tuleviku ees ning pildid šokis lastest, vallutatud linnadest ja rüüstatud kodudest ei lase neil öösiti sõba silmale saada. Need inimesed elasid jõukalt, uhkelt ja väärikalt oma kodulinnades, kuni nad ühe silmapilguga oma kodudest välja aeti. Nüüd peavad nad hirmunult oma jälitajate ees põgenema ja varjupaika otsima. Võiks arvata, et see pilt on pärit mineviku pimedatest aegadest, kuid hirmutav tõsiasi on, et tegelikult on see hoopis meie praeguse tsivilisatsiooni vili! Esimest korda 1700 aasta jooksul on Niineve ümbrus, kus kaldea-assüürlased ehitasid üles iidse Assüüria-Babüloonia tsivilisatsiooni, kõigist põliselanikest tühjendatud.

Niineve ümbruskonnas on pärast seda, kui IS selle ära vallutas, toimunud väga tõsised muutused, mille tõttu on sealsed vähemused kaotanud usu poliitilisse protsessi riigis. Nii kutsuvadki kaldea-assüüria kristlased ja teised vähemused rahvusvahelist üldsust üles kohe sekkuma ja piirkonda ISi haardest vabastama, et kehtestada seal rahu. Eelkõige peaks USA koostöös Bagdadi keskvalitsusega ja Kurdistani piirkonnavalitsusega võtma täieliku vastutuse kõigi ISi okupeeritud alade vabastamise eest. Seejärel peaks rahvusvaheline üldsus ÜRO Julgeolekunõukogu otsusega looma Iraagi vähemustele turvalise (kaitse)ala, mis jääks teatavaks ajaks rahvusvahelise järelevalve alla, kuni julgeolekuolukord paraneb. Seda on nõudnud ka Iraagi parlament. Vastasel juhul ei jää vähemustel muud üle kui ainult välja rännata. Põliselanike lahkumine piirkonnast toob kaasa negatiivse mõju naaberriikidele ja Euroopale.

Vähemusi on vaja varustada, et nad saaksid oma kodusid kaitsta. Selleks võiks moodustada kohalikke omakaitseüksusi, mis koordineerivad oma tegevust sõjaväega, näiteks pešmergid, kes ISi rünnakuid tõrjuvad. See peaks toimuma tõelise partnerluse vaimus.

Meie rahvas on ka valmis ja suuteline oma maad kaitsma. Nii on Assüüria Demokraatliku Liikumisega liitunud sadu vabatahtlikke, kes koos teiste vähemustega moodustavad oma piirkondades kohalikke võitlusüksusi. Kui rahvusvaheline üldsus neid toetaks, annaks neile väljaõpet ja jagaks varustust, saaksid nad moodustada treenitud vägesid, kes on võimelised oma maad kaitsma ja tulevikus seal rahu ja korda hoidma.

Vaja on vaid Bagdadi keskvalitsuse ja Kurdistani piirkonnavalitsuse poliitilist tahet. Need kaks peavad omavahelised vaidlused unustama ja võtma tõhusaid meetmeid selleks, et lahendada kõigi iraaklaste ja haavatavas olukorras vähemuste üldisi probleeme, eriti mis puudutab nende püsimajäämist ning nende kaitsmist igasuguse vägivalla, tapmiste, etnilise puhastuse ja küüditamiste eest. Samas tuleb tagada ka vähemuste kaasamine riigi poliitilisse, majanduslikku ja avalikku ellu tõelise ja ehtsa partnerluse vaimus. Nad peavad leidma lahenduse vähemuste ajaloolistes sünnikohtades valitsevale halvale olukorrale seoses ehituse, taastamistööde ning teenuste ja töökohtade pakkumisega. Vastu on vaja võtta seadused ja määrused, mis tagavad nende kogukondade kaitse diskrimineerimise eest, nagu näiteks seadused, mis käsitlevad vähemuste õiguste kaitset.

Kui rahvusvahelise üldsuse jaoks on tähtis toetada Bagdadi keskvalitsust ja Kurdistani piirkonnavalitsust võitluses piiriüleste terrorirühmituste vastu, kes ei ähvarda ainult Iraagi ja Kurdistani, vaid ka piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, siis peaks rahvusvahelise üldsuse jaoks seda enam olema tähtis nõuda Bagdadilt ja Kurdistanilt kõigi Lähis-Ida kristlaste ning jeziidide ja mandalaste – piirkonna vanimate asukate – kaitsmist. Meie rahvas tahab jääda oma kodumaale, hoida oma tavasid ja kultuuri, säilitada oma identiteet ning kõige tähtsamana meie püha keel (aramea) – keel, mida rääkis Jeesus Kristus.

Kaldo Olghanna on Assüüria Demokraatilku Liikumise Keskkomitee liige ja välissuhete juht. 6. novembril 2014 osales ta Tallinnas Eesti NATO Ühingu ja Konrad Adenaueri Fondi Eesti esinduse korraldatud üritusel "Current situation and the future in Iraq”.