Marianne Thyssen (ERP fraktsioon, Belgia) töötas selles küsimuses välja Euroopa Parlamendi raporti, mis sai novembri lõpus majanduskomisjonis suure toetuse osaliseks. „Sellega sain mandaadi pidada ministrite nõukogu ja komisjoniga parlamendi nimel läbirääkimisi,” ütles Marianne Thyssen. „Kõnelused ei läinud kergelt, aga need andsid hea tulemuse. Märtsi keskpaigaks jõudsime kõigis küsimustes kokkuleppele.“ Õigusakti lõplik tekst peab nüüd veel saama Euroopa Parlamendi täiskogu heakskiidu. See avaldatakse tõenäoliselt suvel, mis tähendab, et uus järelevalvesüsteem saab tööle hakata 2014. aasta teisel poolel.
Euroopa Keskpank (EKP) saab Euroopa järelevalvesüsteemis juhtiva rolli. Marianne Thyssen: „EKP on tugev asutus, mis on suutnud säilitada kriisis oma usaldusväärsuse.Ning usaldus on antud valdkonnas esmatähtis. EKP käsutuses on kõik trumbid, et teostada tugevat järelevalvet.”
Kuna Euroopas on umbes 6000 panka, ei hakka EKP kontrollima kõiki panku otse, vaid hakkab tegema tihedat koostööd liikmesriikide riiklike järelevalveasutustega. Otsest järelevalvet teostab EKP krediidiasutuste üle, mis on suure süsteemse tähtsusega või mis saavad või küsivad Euroopa hädaolukordade fondidest finantsabi. Samuti kuuluvad otsese järelevalve alla iga riigi kolm tähtsamat panka. Peale selle võivad EKP otsese järelevalve alla kuuluda pangad, mille tegevusel on oluline rahvusvaheline mõõde. Riiklikud järelevalveasutused jäävad kontrollima nn vähem tähtsaid panku, kuid EKP võib kõikide pankade järelevalve igal ajal üle võtta.
Tööline Küprose pealinnas Nicosias 23. mail 2013 finantskriisi tõttu suletava Laiki panga sildiga. Riigi suuruselt teise, Laiki panga kontorid suleti ja avati uuesti Küprose Panga nime all. Foto: Scanpix
Uus järelevalvesüsteem hakkab kohustuslikus korras kehtima 17 riigis, kus kasutatakse eurot. Seega jäävad kõik Belgia pangad EKP otsese või kaudse kontrolli alla. Euroopa Liidu ülejäänud 10 liikmesriiki võivad Euroopa pangandusjärelevalves osaleda vabatahtlikult. Thyssen: „Soovime teha süsteemi euroalasse mittekuuluvatele riikidele võimalikult ligitõmbavaks. Seetõttu kehtivad järelevalvenõukogus euroala riikidele ja euroalasse mittekuuluvatele riikidele ühesugused õigused. Pankade siseturg on ju kogu Euroopa Liit.”
Kui EKP hakkab pankade üle järelevalvet teostama, siis kes valvab EKP üle? „See on õigustatud küsimus,” sõnab Thyssen. „Euroopa peab alati toimima eesmärgipäraselt, kuid olema ka demokraatlik. Seetõttu kehtestatakse EKP-le seoses tema ülesandega teostada pankade üle järelevalvet ranged läbipaistvusnõuded ja keskpank kannab demokraatlikku vastutust Euroopa Parlamendi ees. Seda oleme pidanud parlamendis tõesti oluliseks küsimuseks.”
Kui Euroopa järelevalvesüsteem toimima hakkab, on kohe täidetud oluline eeldus, mis võimaldab Euroopa stabiilsusmehhanismil tulevikus raskustes pankadele otse finantsabi pakkuda. Kuna enam ei oleks tingimata vaja tegutseda vastava liikmesriigi riigikassa kaudu, oleks võimalik murda pankade probleemide ja valitsussektori finantsprobleemide vaheline nõiaring.
Uus järelevalvesüsteem ei kaitse ainult Euroopa hoiustajate, investorite ja maksumaksjate hingerahu, vaid kuulutab head uudist ka Euroopa majanduse jaoks, mis finantskriisi tagajärgede tõttu endiselt tugevalt kannatab.
AUTORIST |  |
