Et lugejal oleks selgem ülevaade sellest, kuidas ja kellega koos on Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud Euroopa Parlamendis seni tegutsenud ja peale valimisigi taas koos plaani pidama hakkavad, püüan anda kokkuvõtliku ülevaate Euroopa konservatiive ja kristlikke demokraate ühendavast Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) saadikurühmast. 
 
Europarlamendi ühe vanima saadikurühma juured ulatuvad parlamendi eelkäija – Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassamblee aegadesse. 1953. aastal asutatud fraktsioon tähistas möödunud aastal oma 55. juubelit. Niisiis on ERP-ED saadikurühm kõvahäälselt kaasa rääkinud igas Euroopa Liidu arenguetapis, alates selle päris algusest. Aegade jooksul on 78 kohaga ühisassambleest saanud maailma suurim demokraatlik esinduskogu – 785 liikmega Euroopa Parlament. Esialgu vaid kuue riigi esindajaid koondanud fraktsioonist aga 288-liikmeline suurim saadikurühm.
 
Ainsana parlamendi seitsmest saadikurühmast koondab ERP-ED fraktsioon nüüd liikmeid kõigist 27 liikmesriigist. Tuntumatest IRLi Euroopa mõttekaaslastest kuuluvad samasse fraktsiooni nii Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kui ka Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy erakonnakaaslased, samuti naabruses asuvate riikide valitsuserakondade – Soome Kokoomuse, Rootsi Moderaatide ja Leedu Konservatiivide saadikud. Ka Läti värske peaminister, endine Euroopa Parlamendi liige Valdis Dombrovskis on olnud Tunne Kelamile heaks partneriks mitmete Läänemere piirkonda puudutavate algatuste läbiviimisel. Koos on tehtud head tööd, juhtides parlamendi tähelepanu kommunismi kuritegude teemale, et teadvustada kõigi totalitaarsete režiimide võrdset hukatuslikkust. Selle asjaolu mõistmine on hädavajalik muu hulgas Euroopa Liidu tugeva ning ühehäälse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamiseks.
 
Hetkel valitseb Euroopa Liidus olukord, kus kõiki institutsioone juhivad IRLi sõsarerakondadest pärit poliitikud – Euroopa Parlamenti sakslane Hans-Gert Pöttering, nõukogu ELi eesistujariigi Tšehhi peaminister Mirek Topolánek ning Euroopa Komisjoni portugallane José Manuel Barroso. Barroso jätkamist komisjoni presidendina toetavad nii ERP-ED fraktsioon kui ka enamiku liikmesriikide valitsused.
 
IRLi Brüsseli osakona liikmed koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga ERP-ED saadikurühma poliitiliste prioriteetide väljakuulutamisel. Märts 2009, Brüssel. Foto: Erakogu
 
 
Suurima fraktsiooni eelised
 
Kuna parlamendi eri struktuuriüksuste – komisjonide ja parlamentidevaheliste delegatsioonide kohad jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt saadikurühma suurusega, tulevad ligi pooled 20 komisjoni ja 2 alakomisjoni esimeestest ja aseesimeestest just ERP-ED fraktsiooni ridadest. Samal põhimõttel jagatakse istungisaalis ka kõneaega – üks osa võrdselt kõikide fraktsioonide vahel ning teine osa proportsionaalselt nende liikmete arvuga. Ka kõneaega taotlevad parlamendiliikmed kantakse sõnavõtjate järjekorda vastavalt nende fraktsiooni suurusele. Et asja võimalikult selgemaks teha, vaatasin kirjutamise hetkel toimuva, 25. märtsi õhtupoolse istungi ajakava, mis näitas, et lisaks eelnõudega otseselt seotud saadikutele ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu esindajatele saavad ERP-ED fraktsiooni liikmed sõna võtta kokku 40 minutit, sotsid 31, liberaalid 15, kuid pisemad fraktsioonid vaid 5 kuni 8 minutit. Eelpool kirjeldatud asjaolud annavad just ERP-ED saadikutele parima võimaluse suunata parlamendi päevakorra kujunemist ning võita otsustavad hääletused. Ka strateegiliselt olulisemate raportite¹ koostajateks nimetatakse tihti just ERP-ED fraktsiooni liikmed.
 
Otse loomulikult ei saa lugejale puru silma ajada väitega, nagu kulgeks absoluutselt kõik parlamendis suurima saadikurühma tahtmist mööda. Ka suurim fraktsioon võib oma ettepanekutega alla jääda. Samas pole võimalik ümber lükata tõsiasja, et alates 1999. aastast on ERP-ED fraktsioon suutnud igakuistel täiskogu istungitel toimunud hääletustel oma tahte ellu viia sagedamini, kui ükskõik milline teine fraktsioon. Vastupidiselt hetkel Eestis valitsevatele jõuvahekordadele on just Euroopa konservatiivid või ka suuruselt teised, sotsiaaldemokraadid, need, kelle nägemusest sõltuvad parlamendi otsused. Liberaalide toetust kasutavad ühed või teised vaid vajaliku häälteenamuse saavutamiseks.
 
Ei saa eitada, et suure fraktsiooni siseelus on ka probleeme. Nii on näiteks 1990. aastate alguses fraktsiooniga liitunud Briti Konservatiivid mitmete erimeelsuste tõttu, mis puudutavad peamiselt Euroopa Liidu institutsioonilist korraldust ning põhiseaduse lepingut, kaalunud saadikurühmast eraldumist. Vaatamata sellele on IRLi koostöö juba Eesti iseseisvumisliikumist toetanud tooridega parlamendis edukas, seda esmajoones välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. Kindlasti jäävad nad meie sõpradeks ka peale võimalikku lahkumist.
 
 
Istungisaalist väljapool
 
Parlamendiliikmete töö ei toimu ainult koosolekuruumides, tõlkijate vahendusel, kes usinalt istungil räägitava  saadikute riigikeelde ümber panevad. Ilma omavaheliste mitteametlike kontaktideta jääks kindlasti palju saavutamata ja seda just eri fraktsioonidesse kuuluvate saadikute vahel. Rahvusvahelise kogemuse ja mitmekülgse keeleoskusega poliitikud saavutavad Euroopa Parlamendi koridorides (selle sõna otseses tähenduses) oma algatustele rohkem toetust, kui arvata võiks. Istungisaalist väljapool suheldakse ärimaailma, akadeemiliste ringkondade ning kodanikuühiskonna arvamusliidritega, et arutada Euroopa Liidu tähtsamaid poliitilisi suundumusi.
 
Lõpetuseks tahan öelda, et koos rahvusvaheliste mõttekaaslastega ühise Euroopa huvides seatud eesmärgid on seatud ka Eesti huvides. Mida rohkem on erakonnal partnereid oma nägemuse teostamiseks, seda suurem on tõenäosus õnnestuda. Isamaa ja Res Publica Liidul on see võimalus reaalselt olemas, sest IRLi partnerid on kahtlemata mõjuvõimsamad kui ükskõik millise teise erakonna omad.
 

VIITED
¹ Raport on õigusloomega seotud dokument, millega parlament annab oma seisukoha Euroopa Komisjoni algatatud õigusaktide kohta.
 


TAUSTAKS
 

ERP-ED – Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon (IRL)
PES – Sotsiaaldemokraatide fraktsioon (Sotsiaaldemokraadid)
ALDE – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (Reformierakond ja Keskerakond)
UEN – fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest
Greens/EFA – Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon
GUE/NGL – Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon
IND/DEM – fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia
 
* nendesse fraktsioonidesse praegu Eestist saadikuid ei kuulu.






AUTORIST
Berit Teeäär on IRLi välissekretär